Einar Kaigas - noorim mees üle 30 jooksu klubis

Selles, et Einar 7-aastase poisina Viljandi legendaarse treeneri Ants Kuusiku juurde trenni läks, mängis päris olulisel määral rolli ka ümber Viljandi järve jooks. „Enne kui ise jooksma hakkasin, sattusin paaril aastal jooksu finišit vaatama. See oli võimas tunne, kui võitja tuli ja ma tundsin, et tahaksin ka ise võita,“ meenutas ta.

Esimest enda jooksu ei pidanudki ta kaua ootama. 1983. aasta sügisel läks ta trenni ja poolteist aastat hiljem, 1985. aastal oli ta 9-aastase poisina juba stardis. „Sombune ilm oli,“ püüdis Einar esimest jooksu meenutada. Rohkem kui jooks ise jäi talle meelde see, kuidas ta enne jooksu läks Viljandi staadioni lähedal elava tädi juurde riideid vahetama. „Tädi oli teinud suurel hulgal kõiksugu kukleid ja saiakesi ning veenis mind ikka, et söögu ma kõht kõvasti täis,“ naeris Einar. Suurem söömine jäi enne jooksu siiski ära.

See, et algklassi poiss jooksis ümber järve ajaga 54.52, näitas et sisu on kõvasti ja see ilmnes ka järgnevatel aastatel. Kaigas kogus medaleid Eesti meistrivõistlustel, püstitas Viljandimaa maratonijooksu rekordi. Järvejooksu parimaks tulemuseks jäi kümnes koht ning parima viljandlase tiitlit ta ühelgi jooksul endale ei saanudki.

Kõige lähemal oli ta maakonna parima jooksja autasule 2004. aasta 1. mail. Kuid ikka jäi pisut puudu, sest enda sõnul oli ta küll hea vastupidavusega, kuid kehva kiirusega jooksja. 2004. aastal oli ta enda sõnul heas vormis ning seega väga üllatunud kui jõudis Orika sillale alles teise kümne lõpus. Siis hakkasid konkurendid kustuma ja Einar tõusma. Maakonna parima tiitli saanud Ergo Kilki jäi aga ikka kaheksa sekundit ja ühe koha võrra ettepoole.

„Täiskasvanuna sain aru, et jooksu võidule mul lootust pole. Kiirust jäi liiga väheks,“ nentis ta. Parimad jooksud, mida Einar on ümber Viljandi järve teinud, on lõppenud tema jaoks kiiremini kui 40 minutiga.

40 korda tahaks kokku saada

Starte ja finišeid tuleb aga kokku praeguseks 33, mis tähendab, et 1985. aastast alates on vahele jäänud kaks jooksu. Arvutused näitavad, et praeguse jooksukordade rekordimehe, 86-aastase Benno Viirandi saavutuseni (61 jooksu) võiks Einar jõuda peaegu 15 aastat nooremana kui Viirandi. Selle arvutuse peale hakkas Einar naerma, sest mingit soovi jooksukordade rekord enda nimele saada tal ei ole. „Ma olen mõelnud, et saaks 40 korda täis, siis oleks see tähis, et saaks alati korraldajatelt kutse,“ rääkis jooksja. „Praegu on mul lihtsalt eesmärk rada läbida. Joostes või jalutades, mingit aega ma ei rihi.“

Einar jooksule üksi, vaid koos oma klubiga, sest ta on Jooksupartneri klubi eestvedaja ning treener. Üle Eesti on klubil ligi sada liiget, kes ühiselt või eraldi trenni teevad ning juhendajatelt näpunäiteid saavad. Viljandi järvejooksul ollakse ikka ja alati kohal, sest Einari sõnul on see üks põnevamaid jookse Eestis. Kui maanteejooksul võib aastate vältel erineda vaid ilm, siis Viljandis sõltub ka rada. Ühel aastal võib kõik olla kuiv ja kiire, teisel aastal tuleb aga soos mudaga hakkama saada. Ja eriliseks muudab Viljandi jooksu ka publik, keda on rohkem kui teistel Eesti rahvajooksudel ning seda jagub raja igasse punkti.

Jüri Lossmanni jooksu korraldaja

Einar pole aga Viljandi järvejooksul sugugi vaid üks kauaaegne osaleja. Palju aastaid on ta olnud ka jooksu rajameister ning löönud kaasa korraldajana. Päris oma jooks on tal viimasel viiel aastal ka, sest ta on tänavu 15. juuli õhtul Viljandis startiva Jüri Lossmanni mälestusjooksu korraldustiimi pealik.

Tänavu on Lossmanni jooks eriline. Tänavu möödub nimelt täpselt sada aastat Jüri Lossmanni legendaarsest hõbemedali võidust Antverpeni olümpia maratonirajal ning mälestusjooks on järjekorras 30.

Einar on jooksu korraldajana ametis viimastel aastatel, sest esimesed 25 korda tegi seda tema esimene treener Ants Kuusik. „Kui Ats tahtis lõpetada, siis ma küsisin, kas võiksin korraldamise enda peale võtta ja Ats oli nõus,“ meenutas Einar. Ta tegi jooksu juures hulgaliselt muudatusi ning varasemast maanteejooksust, kus distantsid ulatusid poolmaratonist 420 meetrini, sai õhtujooks läbi Viljandi linna, millel on pikkust pisut üle kuue kilomeetri.

„Tahtsin näidata jooksjatele Viljandi ilusaid paiku ja nii oleme trassiga olnud vanalinnas, Valuoja orus, Huntaugumäel ja järve ääres,“ rääkis Einar ja lisas, et tänavu kesklinnas olevate suurte teetööde tõttu on rada muudetud ning Valuoja orgu ei minda ja joostakse rohkem järveäärsetel tänavatel. Jooksu lõpp tähendab aga osalejale Trepimäelt üles rühkimist.

„Oleme seda jooksu ise nimetanud õhtuseks randevuuks läbi Viljandi,“ rääkis Einar. Tänavu on jooks kolmapäeval, 15 juulil kell 19. „Me ei tahtnud võtta eeskätt Viljandi jooksjatelt ära võimalust osaleda teistel suurematel rahvajooksudel, mis on nädalavahetustel kõikjal Eestis.“

Jüri Lossmanni jooksu kohta saab täpsemat infot aadressilt http://lossmannijooks.weebly.com/