Endine olümpiasportlane kutsub suusatajaid Pariisi

Tamsalus suusatreenerina töötav Ots innustab vanemaid head eeskuju näitama. “Kuidas muidu lapsed suusarajale jõuavad? Kuskilt peab see spordipisik alguse saama, millega võib kunagi ka nende kõige vägevamate sõitudeni välja jõuda. Päeva lõpuks on hea tulla lihtsalt loodusesse puhkama ja sündmuse melu nautima. Suurema suusakogemusega noored võivad vabalt koos vanematega poolmaratonile minna, see distants ja rada on rahvasportlastele jõukohane,” kinnitab ta.

Estoloppeti esimesel etapil Mõedkal viis Kaili Ots läbi laste suusatundi ning rõõmustas perede suure huvi üle. “Olin valmis, et starti tuleb osalejaid arvukalt, kuid üllatuse pakkus see, et pea 70 last soovisid osa saada ka Suusabussi tunnist ja erinevatest mängudest. Pidin hetkeks lausa mõtlema, et kuidas ma nii erinevas vanuses ja ebaühtlaste oskustega noored kõik korraga mulle antud aja sisse ära mahutan,” ütleb treeneritöös karastunud Ots.

Kuigi Suusabussist saavad kõik Estoloppeti etappidel varustust tasuta laenutada, siis enamus lapsed tulid Mõedakale oma suuskadega. “Lapsed tegid usinasti kaasa nii soojenduse, mängud, väljakutsed vigurrajal ning läbisid ka oma sõidu. Kui kõige vanem osaleja oli 12-aastane, siis noorim oli vapper kolmene, kes tatsas suuskadel 400 m distantsi läbi nägu nalja täis. Vanemad julgustasid, innustasid ja olid heaks eeskujuks. Nii see kõik algab!” 

Kogu õpe käib läbi mängu, mille käigus on osalejad julgemad erinevaid asju proovima. “Selleks on meil olemas oma trikid, nipid ja spetsiaalne rada, mis haarab kaasa ning juhib laste tähelepanu mujale. Nad ei mõtle enam nii pingsalt äsja antud juhistele. Kui kukuvadki ja jalad lähevad sõlme, siis piisab kergest suunamisest ning lustimine jätkub.”

Tamsalu-Neeruti rajad on olnud esimeseks harjutuspaigaks mitmetele olümpiasportlastele. “Kaarel Nurmsalu on öelnud, et meie väikesest linnakesest on välja kasvanud kõige enam olümpiasportlaseid. Ma täpseid fakte ei tea, aga spordimaastikule on siit jõudnud nii murdmaa- kui laskesuusatajaid ning kahevõistlejaid. Suusakultuuri hoitakse meie kandis au sees ning annan treeneritööga sellesse ka oma panuse,” lubab Ots.

Eestis peetavad maratonid on Kaili Otsa sõnul rahvasuusatajatele jõukohased. “Sellest põhimõttest on korraldajad üldjuhul lähtunud ning ka kinni pidanud. Rajad on korralikult tähistatud ja profiili mõttes on ohtlikumad kohad enamasti välja jäetud. Laugeid lõike on palju, mis mõnes mõttes võib suusatajale just keeruline olla, sest seal peab edasi liikumiseks tööd tegema. Samas, kes soovib endale suuremat väljakutset, võib naabrimehega võidu teha,” utsitab treener ja lisab, et Tamsalu-Neeruti maratoni radadel pakub elamuse ka väga mitmekesine loodus.

Innustuseks kõikidele rahvasuusatajatele ütleb treener, et tema käe all suusatamist taasavastavad naised on end poolmaratonidele juba kirja pannud. “Nad on sellised nii-öelda algajad täiskasvanud, kes õpivad suusatama, tuletavad vanu oskusi meelde ja kuna eesmärgid innustavad õue treenima minema, siis nemad on vägagi altid mõned etapid kaasa tegema. Olen kindel, et nad saavad hea elamuse ja annan selleks kaasa kõik oma kogemustepagasis olevad nipid.”

Tamsalu-Neeruti maratoni peakorraldaja Vahur Leemets hoiab suusarajal silma peal ja ütleb, et on valmistunud erinevateks stsenaariumiteks. “Täispikal maratonirajal lumeolud sõitu korraldada ei luba. Tänase seisuga tuleb suusasõit kahel ringil ning saab alguse Pariisist. Lõpliku otsuse teeb ilmataat neljapäeval ning meie jagame osalejatele infot nii võistluse sotsiaalmeedialehel kui Estoloppeti veebilehel,” lubab Leemets.

25. Tamsalu-Neeruti Maraton peetakse 3.märtsil algusega Pariisi puhkekülast.  Soodsamalt saab end maratonile registreerida veel kuni 1.veebaruari hilisõhtuni.

Registreerima: https://iseteenindus.estoloppet.ee/