Jõelähtme valmistub traditsiooniliseks rattamaratoniks

Ratturid saavad valida kolme eri distantsi vahel: 92 km pikkune XXL-sõit ehk Jõelähtme rattamaraton, 49 km vältav põhisõit ehk Jõelähtme rattamaratoni poolmaraton ja 18 km pikk noorte- ja matkasõit. Pisikesed rattasõbrad saavad aga kihutada lastesõitudel.

Midagi uut ja midagi tuttavat

Kuigi Jõelähtme rattamaraton toimub juba 13. korda, ei ole rada veel kunagi olnud täpselt sama, nagu eelnevatel aastatel ega ole seda ka tänavu. „Rattureid ootavad nii mõnedki täiesti uued lõigud, samuti distantsi osad, mida on küll maastikuratta kolmapäevakutel sõidetud, kuid mida pole kunagi maratonil sees olnud ning rajalõigud, mida on seni sõidetud teises suunas. Rattarajal on sees Linnamäe tamm, Hõbemäe tõus, Kotka mäed, singlid Ülgasest, Endurost ja K-750-st kuni Kopraonu, Riiamäe, Oja, Kivi, Ruu jt singliteni välja, samuti Jägala joa park koos kosega,“ loetleb maratoni peakorraldaja Meelis Välk.

Võrreldes eelmise aastaga ei ole muutunud noorte- ja matkasõidu rada, kuhu jäävad nii kergliiklusteed, Linnamäe tamm, Koila singel, Jägala joa astangud jm põnevad paigad.

Teada tuntud Jõelähtme singlid

Peakorraldaja toob välja, et Jõelähtme rajad on neile omaselt singlite rohked. Nii 92 km kui ka 49 km rada kulgevad enamjaolt kallas- ja matkaradadel, teede osakaal on umbes 20%. Maratonitrassi esimene pool ja poolmaratoni rada kattuvad ning seda iseloomustavad märksõnad: tehnilisem, kivisem ja „mägisem“. „Proovi läbimine andis selle tõusumeetriteks 685 m vertikaali. Raja teisel poolel asuvad männi- ja segametsades kulgevad singlid, kus tõusumeetreid on poole vähem, kuid sealgi on tehniliselt nõudlikke singleid, mis vahelduvad mõnusate ja kiirete metsaradadega,“ lausub Meelis.

Kui geograafiliselt vaadata, siis ulatub rada läänest Maardu äärest kuni Haapse külani ja Ruu metsani idas ehk hõlmatud on kogu Jõelähtme valla territoorium, mis jääb Narva maanteest põhja poole. „Üle poole rajast kulgeb Rebala muinsuskaitsealal, mis aitas kaasa kurikuulsa fosforiidikaevandamise ära hoidmisele 1980. aastate teisel poolel ning mille põllud ja muud maad on olnud kasutusel üle nelja tuhande aasta. Lisaks läbivad ratturid Ruu ja Ubari kaitseala ning hulgaliselt eramaid,“ räägib peakorraldaja. Sellega seoses paneb ta osalejatele eriliselt südamele, et igasugune prahi viskamine rajale (geelituubid jms) on keelatud.

Tasub ka kõrva taha panna, et maratoni (92 km) sõitjaid piirab sel aastal ajalimiit ehk 49 km läbimiseks on aega neli tundi. „See tähendab, et laagripaigast läbi sõites sulgub nende jaoks pääs vanasse papivabriku hoonesse kell 15.00 ja kõik need, kel ei õnnestu ajalimiiti pääseda, suunatakse koos poolmaratoni lõpetajatega finišisse ning nad saavad koha poolmaratoni lõpuprotokollis,“ selgitab Meelis.

Igaühele oma

Jõelähtme radadelt leiab iga maastikurattasõber endale jõukohase väljakutse ja kohale oodatakse kõiki, kellele rattasõit huvi pakub. „Maraton kui selle ürituse tekkimise põhjus, on maastikuratta fännide pärusmaa nii tehnilise raskusastme kui raja pikkuse tõttu. Poolmaraton on tavalise harrastaja jaoks piisavalt raske ettevõtmine. Noorte- ja matkasõit sobib harrastajatest noortele ja neile, kes teevad esimesi samme maastikurattasõidu võlude ja valudega tutvumiseks. Lastesõidud on vastavalt vanusele lihtsamalt raskemaks mineva profiiliga. Kui kõige noorematel tõus ja singel puuduvad, siis alates 7. eluaastast on kõik vajalikud rajaelemendid sees,“ kirjeldab peakorraldaja.

Ta prognoosib, et maratoni võitja aeg jääb 4 tunni kanti ning poolmaratoni esimese aeg on umbes 2.10-2.15. „Sellest tulenevalt saab iga osaleja teha arvutuse, kui palju tal ühe või teise distantsi läbimiseks võiks kuluda. Suuremale osale Jõelähtme rattamaratonil sõitjatest tähendab see 5-6 tunni pikkust pingutust ja poolmaratoni läbijatele umbes 3-3,5 tunnist sõitu,“ lausub Meelis. Tema sõnul on oluline meeles pidada, et Jõelähtmes ei tapa distants, vaid tempo. „Kuivõrd tegemist on tehnilise ja esimeses pooles kivise rajaga, siis see rada rapsimist ei andesta. Lisaks peab olema valmis sõitma karjääri kuhjatiste veerel, kus mõlemal pool on tühimik – nii 15-30 meetrit vertikaali,“ mainib ta.

Hea on ka teada, et Jõelähtme rattamaratoni korraldajad pööravad erilist tähelepanu nendele ratturitele, kes on maratonile sõitma jõudnud viiel või enamal korral. Traditsiooniliselt ootavad nimelised numbrid neid, kes on Jõelähtme rattamaratoni lõpetanud vähemalt viiel aastal, kümnendat korda lõpetajad saavad selga vaid sellesse auväärsesse klubisse kuuluva särgi ning viiendat korda lõpetanuid premeeritakse singlikate saunamütsiga.

Kohtumiseni 13. Jõelähtme rattamaratonil 15. juunil!

Sobivale distantsile saab ennast kirja panna siin.

Tekst: Ajakiri Sport

Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari