Kogu pere suusasari ESTOLOPPET alustab 18. jaanuaril

Starti oodatakse 12 000 suusasõpra

2024. aastal lõi Estoloppeti sarja erinevatel etappidel ja distantsidel kaasa üle 8000 osaleja. Mini Estoloppetist ja Suusabussi suusatundidest võttis osa 763 last. Uuel aastal oodatakse starti pea 12 000 suusasõpra. “Viimased talved on pigem olnud siiski suusatamist soosivad ning see on toonud ka rohkem suusasõpru üle Eesti radadele,” ütleb Kunnar Karu.
mt siis lihasöömises ja joomises oleme raudselt Euroopa TOP-5 hulgas

Võistluspäev peab olema pidupäev

Kõikidel suusasõpradel on kindlasti omad kodurajad või suusajälg, kus iseseisvalt harjutatakse ning kus eri päevadel võivad olla isesugused tingimused. Võistlusrajad peaksid aga alati olema parimas korras. „Pidupäeval ehk võistluspäeval peavad kõikide etappide rajad olema ideaalsed, et osalejad saaksid koos teiste suusatajatega nautida üheskoos sõitmise kogemust. Tipptasemel rada peaks kõiki motiveerima, et ka õhtuti pärast tööd kodurajal suusad alla panna. See on üks sarja eesmärkidest,” ütleb sarja peakorraldaja.

Kogu pere sündmus
Estoloppeti sarja suusasõidud on mõeldud igal tasemel ja vanuses suusasõpradele. „See ei tohiks olla selline suusavõistlus, kus pereisa hiilib hommikul viiest kodunt välja, perekond jääb teda ootama ning isa saabub hilisõhtul surmväsinuna. Ürituse mõte on kohale tulla koos perega ja sündmust nautida,“ kinnitab Karu. 

Sõltuvalt tasemest ja ambitsioonidest, võib mõnel maratonil muidugi ka tulemuse peale sõita, aga teisel jällegi võib suusatada poolmaratoni koos naise või lastega ning võibolla järgmisel korral soovivad teised pereliikmed ise juba väga starti tulla. Päeva lõpuks võiks varustus terveks jääda ning jõudu võiks jaguda ka koduste toimetuste peale. Iga Estoloppeti sarja võistlus võiks olla mõistlik spordipäev, mitte liigne iseenese piitsutamine.

Peakorraldaja soov on süstida ka lastele ja noortele suusapisikut. „Lisaks maratonide lastesõitudel osalemisele võiksid võiksid emad-isad ka kodu ümber harjutades lapsed ikka kaasa võtta. Lapsed võivad sõita mõne ringi vähem, aga oluline on õpetada neid looduses liikuma,“ räägib ta. „Samuti soovitan teha igast Estoloppeti etapist sündmuse ning tulla päev varem kohale, nautida pere või sõprade seltskonda, süüa koos õhtust ning minna hommikul koos starti.“

Igaühele midagi

„Igasugune mõttelaad suusatamise vallas on muutunud. Suusavõistlus ei tähenda enam ainult pikka maratonidistantsi ja see pole vaid võidu peale uhamine. Suusatatakse, et olla terve ning nautida talve ja liikumist. Koos sõpradega lühematel distantsidel osaledes ei ole rõõm kindlasti väiksem,“ usub Karu.

Ta rõhutab, et sobivaid distantse leidub Estoloppetil igal tasemel suusasõpradele. Maratonidistantsid jäävad 42-44 km piiresse ning poolmaratonid 21-23 km vahele. Erand on Tartu Maraton, kus saab osaleda 63 või 31 km distantsil. Sarja jooksul saab sõita nii klassikalises- kui ka uisustiilis. Tartu, Alutaguse ja Haanja maratoni põhidistantsid sõidetakse jätkuvalt klassikalises stiilis ning Viru, Neeruti ja Tallinna Suusamaraton vabastiilis. Kui lund on piisavalt aetakse sisse ka klassikajälg.

Korraldajad mõtlevad aga järjest välja huvitavaid võimalusi, et osalejatele veelgi rohkem vaheldust pakkuda. Näiteks Alutagusel toimub taaskord vabastiilis 31 km pikkune ÖÖmaraton, mis annab päevase sõiduga võrreldes hoopis teistsuguseid elamusi ning tänavuse Tartu Maratoni programmis on jällegi ka 31 km vabatehnika sõit. „Mõned ei oskagi klassikalises stiilis suusatada ja väga paljud sõidavadki ainult uisku. Nüüd on lõpuks Tartu Maratonil kohal ehk ka need, kes pole varem rajale tulnud. Pingutus ei pea samuti inimvõimete piiri kompama, ei pea n-ö punases sõitma. Ja see ongi äge. Tänu sellele võidame kindlasti rohkem naiste ja noorte südameid,” usub Karu.

Naised rajale!
Esimest korda ajaloos toimub eraldi Naistemaraton ning seda Alutagusel, kus mõeldaksegi kastist välja. Lisaks tavadistantsidele toimub seal juba ÖÖmaraton ning nüüd ka naistele mõeldud sõit. Sõitma peab muidugi ise, aga stardi eel saavad naised tehnilist abi suuskade valikul ja määrimisel ning rajal sõidavad nendega kaasa juba kogenud suusatajad.

Kui jooksuvõistlustel osaleb juba naisi meestega võrdselt ning mõnel pool on õrnema soo esindajad isegi kerges ülekaalus, siis suusaradadel sõidab rohkem mehi. „Usun, et need naised, kes suusatavad, meelitavad ka sõbrannasid rajale ja juba käesoleval hooajal võime rohkem naisi stardis näha. Tartu maratonil on nende osakaal päris suur,” ütleb Karu.

Ta kinnitab ka, et pole põhjust tulemata jätta, kui ise suuskade hooldamisest väga palju ei tea. „Varem oli tõesti nii, et kui ei osanud suuski määrida, siis jäigi sõitmata või võistlusele minemata. Täna saab lasta suusad ära määrida spetsialistidel, kes lõpuks toovad need ka Estoloppeti iga etapi starti kohale. Võimalus on ka kohapealt hooldatud ja määritud suuski rentida.

Skin-suusad, mille all on karvane nahariba, on lahendanud klassikalise suusatehnika probleemid ehk nende suuskade alla tuleb vaid libisemismääret lisada. Ei ole mitte ühtegi tõsist põhjust, miks keegi ei saaks täna suusatada, kui metsa all on lumi.“

Laste lemmik MINI ESTOLOPPET
Kõikide etappide peale kokku oodatakse suusasõitu nautima ka ligi 2000 last. „Tartu Maratoni raames korraldatavad võistlused on näidanud, kui väga lapsed tegelikult liikuda tahavad. Tänavu tehakse erinevatel etappidel poistele-tüdrukutele nii võistlusi kui ka osavusmänge suuskadel. Emadel-isadel tuleb lapsed lihtsalt kaasa võtta,“ julgustab Karu.

Väikesed suusatajad saavad etappidel valida kahe distantsi vahel, lühem on umbes 500 m pikkune, pikem 1-1,5 km. Võitjaid seal pole, kõigil rinnas on number 1 ning tasuks rõõm liikumisest. Lapsed saavad samuti Eesti Suusaliidule kuuluvast bussist suuski rentida. Nii osalemine kui ka suuskade laenutamine on lastele tasuta.

Kõigil on võimalus meistriks saada
Suusatajaid, kes võtavad ühel aastal igast Estoloppeti sarja etapist osa on umbes sadakond. Karu soovitaks muidugi rohkematel kõik maratonid kaasa teha, sest see annab võimaluse tutvuda erinevate radadega üle Eesti ning põhjuse talvistel nädalavahetustel kodunt välja tulla. „Samas, kui ühel hooajal igale etapile ei jõua, siis võib võtta eesmärgiks läbida kõik Estoloppeti etapid kahe aastaga.“

Sarnaselt rahvusvahelise sarjaga Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Eraldi pass on maratonidele ja poolmaratonidele.

Kõik, kes on läbinud 12 korda Estoloppeti sarja maratonid (kas siis ainult maratoni või ainult poolmaratoni distantsid), kusjuures iga sarja kuuluvat maratoni kaks korda, saavad Estoloppeti Meistri nimetuse ning sellega kaasneva nimelise medali ja tunnistuse. „See motiveerib ka rohkem harjutama. Muidugi võib selle tiitli kahe aastaga välja teenida, aga pole ka hullu kui see juhtub pikema perioodi vältel,“ arvab Karu.

Esimene Estoloppeti maraton sõidetakse juba jaanuari keskel ning viimane märtsi alguses. Ilusat suusahooaega kõigile!

2025 ETAPID:
39. Viru Maraton 18. jaanuar 

26. Neeruti Maraton 1. veebruar 

47. Alutaguse Maraton 8.-9. veebruar 

51. Tartu Maraton 15.-16. veebruar

27. Tallinna Suusamaraton 22. veebruar
48. Haanja Maraton 8. märts