Mikrofoni tagant suusarajale! Legendaarne kommentaator valmistub elu esimeseks suusamaratoniks

Spordiga sai Kristjan sinasõbraks tänu oma tööle, kooliajal tegi ta kehalise kasvatuse tunnis kõike kaasa pigem kohustuslikus korras. “Suusatasin viimati põhikoolis, kus mul olid esmalt vist mingid puusuusad ja hiljem Visu plastikust suusad. Gümnaasiumis ja ülikoolis ma aktiivse liikumisega pigem ei tegelenud,” märgib ta.

Elumuutev tutvus

Oma esimest ülekannet Tartu maratonist tegi ta SUN FMis töötades, mis oli sellele ajale tagasi vaadates mõneti lausa märgilise tähtsusega. Esimest korda elus tuli tal end spordimaailmaga veidi rohkem kurssi viia, sest raadio otseeter viib iga su sõna otse kuulajani ning palju ruumi apsakate parandusteks pole.
Ühel hetkel kutsus Indrek Kelk ta rulluisumaratoni kommenteerima ning sealt sai alguse ka mehe tänaseks pea 20 aastat kestnud teekond rahvaspordiürituste kommentaatorina, kusjuures ainuüksi Estoloppeti suusasarja hooaegu on Kristjan läbi aidanud viia pea kümme.  

Suur huvi Tartu suusamaratoni 63 km distants läbi sõita oli tal juba tükk aega, kuid kommentaatoritöö tõttu lükkus see unistus aina edasi. Kapis ühtegi suusapaari ootamas polnud, mille ostmise peamiseks takistuseks oli senimaani olnud nende määrimise temaatika. “Ühel Estoloppeti maratonil sattusin Vahur Leemetsa skin-tüüpi suuskade hooldamise teemal arutlema ning sealt sai alguse tõsisem mõte suuskade ostmisest,” meenutab Kristjan.

Harjutamine edeneb visalt

Suusatehnika õppimine kulgeb visalt, sest üleliia palju pole ta kolme talve jooksu rajale jõudnud. “Ma ei saa end isegi mitte pühapäevasuusatajaks pidada,” naerab ta. Tema põhiliseks kodurajaks on Õismäel asuv 2 km terviseraja ring.

“Tehnikaga aitab mind suusatreener, kellega olen nende aastate jooksul hooaja algul ikka korra Pirita rajal kohtunud. Asju, millele mõelda, seal ikka on. Esimesi laskumisi teha ja kurve võtta oli algul ikka päris hirmus, rajalt välja sõitmist ning kukkumisi on olnud ohtralt. Täna olen jõudnud nii kaugele, et saan treenerilt juba kiita,” rõõmustab spordimees.

Tartu maratoni kõige pikemale distantsile pani ta end kirja suurest uudishimust. “Ma tahan kogeda seda, millest ma olen teistelt kuulnud. Ja kui on raske, siis olgu juba sellel kõige legendaarsemal rajal. Nutan ja sõidan,” muigab ta.
 
Eesmärgid panevad pingutama

Sarnast pingutust, mida nõuab pikema suusamaratoni läbimine, on ta seni kogenud jooksudistantsidel. “Oli perioode, mil püüdsin igal aastal vähemalt kaks maratoni läbida, ühe Eestis ja teise kuskil välismaal. Kuna jooksuüritusi toimub ohtralt, siis oli mu kalendris iga kuu ka üks poolmaraton. Eesmärgid motiveerivad pingutama, innustavad treenima ja end pidevalt toonuses hoidma. Käega lüüa on väga lihtne, aga kui on siht silme ees, siis ajad end püsti ja lähed täidad kas või mingi väiksemagi eesmärgi.”

Kristjan Gold on ootusärevuses ja loodab kogeda sama, mida ta on tundnud pärast suuri jooksumaratone. “Ma päriselt ei teadnud, et sellised ülevoolavad emotsioonid, mis mind vahetult pärast elu esimese jooksumaratoni finišit tabasid, on üleüldse võimalikud. Pingutus sai premeeritud ning seda on võimalik kogeda vaid taolistel suurtel rahvaspordiüritustel.”