Suusatalv on täies hoos ning eestlaste ühe talvise meelisala juurde jõuab tänu korralikult hooldatud radadele üha enam uusi liikujaid. 70 suuremale terviserajale paigaldatud liikumisandurid registreerisid detsembrikuus üle 550 000 liikumiskorra, mis näitab ilmekalt SA Eesti Terviserajad missiooni edukust.
Sihtasutuse juhataja Assar Jõepera sõnul on üle Eesti kokku üle pooletuhande kilomeetri häid suusaradu, millest tuntumatel peetakse maha ka talvised “suusalaulupeod”. Need omakorda innustavad inimesi ette võtma lumiseid liikumisi paikadesse, kuhu igapäevaselt ei satuks.
Kogu info leiab terviseradade veebilehelt
Regulaarse liikumise ja spordi vaimus üles kasvanud Jõepera soovitab koguda suusakilomeetreid erinevatel terviseradadel. “Kui igapäevaselt liigutakse enda jaoks kõige lähemal rajal, siis nädalavahetust plaanides soovitaksin ette võtta terviseradade veebilehel oleva kaardi ning avastada uusi radu, mille peale ise kohe ei tulekski,” suunab terviseradade juhataja talvemõnude nautlejaid veebikaarti põhjalikumalt uurima.
Näiteks Tähtveres harjutavad tartlased võiksid minna uudistama Kambja radasid ja Lähtel asuvaid Vedu radasid, samuti ka Vooremäe ning Mammaste radasid. Need kõik on head vaheldused Tehvandi ja Kääriku teada-tuntud radadele. “Vooremäe raja tõusud jäävad pikaks ajaks meelde ja hoogsad langused võtavad pisara silma. Seda ikka kõige paremas mõttes, minge ja veenduge ise,” utsitab Jõepera.
Terviseradade võrgustik on tihe ning valikut on igas maakonnas. Kel Otepää rajad Valgamaal juba vanad head tuttavad, võiks teha väljasõidu näiteks Tõrvasse või Lüllemäele. Ida-Virumaa tuntuima Alutaguse maratonirajale pakuvad alternatiivi suusarajad nii Äkkekülas, Kolgakülas, Sõmerus ja Mõedakul, kuhu jaanuarikuus aetakse sisse ka Viru-Maratoni trass.
Assar Jõeperale on kõige lähemal Merimetsa terviserada, küll aga näeb teda kõige enam liikumas hoopis Pirital, mis talle profiili mõttes kõige enam meeldib. “Seal saab suvel peale jooksu jões ujuda ja tänu 3,6 km pikkusele kunstlume ringile suusatada ka kehvemapoolsel talvel, mis on nii mõnelegi suusavõistluseks treenijale tõeliseks elupäästjaks,” ütleb ta.
“Lisaks Pirita ja Harku terviseradadele käin võimalusel sõitmas ka Kõrvemaal, Sakus ja Keilas, kus on väga hea kvaliteediga suusarajad. Viimasest pole kaugel ka vaheldusrikas Padise terviserada ja Haapsalu suunal Palivere keskus. Harjumaa elanikele soovitan ilusa talve jooksul samuti vahelduseks midagi uut avastama sõita, sest ühte ja sama rada külastades hakkab ühel hetkel pisut igav,” leiab Jõepera.
Esimene kogemus on määrav
Assar Jõepera missioon ja südameasi on innustada inimesi regulaarselt värskes õhus liikuma. Mehe sõnul tasub esimest suusakogemust püüdma minna koos inimesega, kes seda kunsti juba oskab. “Eesti Terviserajad ja Suusaliit teevad koostöös ka sellel talvel “100 tasuta suusatundi” kampaania, mille raames saab parimate treenerite valvsa pilgu all teha esimesed suusasammud. Lisaks tasub üle vaadata terviseradade veebilehe videoõppe klipid, milles treenerid suusatehnika nii-öelda pulkadeks lahti harutavad. Häid nõuandeid saab sealt nii klassikalise suusatehnika kui vabatehnika kohta,” lubab sihtasutuse juhataja.
“Esimese sõidu võiks teha sõbralt või tutvusringkonnast laenatud varustusega, mis sobib kokku suusataja kehakaaluga, siis on positiivne suusaelamus ja suusapisikuga nakatumise võimalus märksa suurem,” soovitab ta.
Suusavarustus on hea investeering tervisesse vähemalt kümneks kuni viieteistkümneks aastaks. Jõepera sõnul on tänu skin-tüüpi suuskadele ära lahendanud ebamugav pidamismäärde teema, mis võib teinekord osutuda harrastaja jaoks parajaks peavaluks. Kes ei tea, siis tegemist on klassikasuusaga, mille pidamisalaks on “karvane” põhi ja see takistab suuskade tagasi libisemist.
Suusatamine ühendab!
Estoloppeti rahvasuusatajate sarja vedaja ja liikumisentusiast Kunnar Karu soovitab üle Eesti toimuvatele suusasündmustele tulla lastega ja miks mitte ka kogu töökollektiiviga.
“Kui kodusel rajal on esimesed sammud selged, siis MINI Estoloppet pakub noortele suusatajatele elamuse, mis toob nad hilisemas eas suure tõenäosusega talispordi juurde tagasi isegi juhul, kui nad vahepeal sellest mingil põhjusel eemale on liikunud.”
Lapsed võidu peale ei sõida. “Hommikul saavad nad vanemad rajale saata ning siis ootab kõiki juba stardinumber 1, millega uhkelt Farmi lastesõidu starti minna. Lisaks saab erinevaid vahvaid suusamänge mängida ja vigursõidu rajal end proovile panna. Aeg läheb lõbusalt ja kiirelt ning varsti saabki isa või ema finišis kallistusega vastu võtta,” ütleb Karu ja lisab, et Eesti Suusaliidu Suusabussi abiga saavad endale suusad alla ka need, kellel endal varustus puudub.
“Mis puutub erinevatesse seltskondadesse, siis meil on eraldi arvestus tiimidele, mille laiem eesmärk on ühendada inimesi läbi sportliku tegevuse. Miks mitte veeta üks tore talvepäev looduses, vürtsitada seda poolpika distantsi läbimisega mõnel meie väiksemal maratonil ning tähistada seiklust mõnusa sauna ja õhtusöögiga.”
Kunnar Karu leiab, et Estoloppeti maratonidel osalemine on talvesõbra pidupäev. “Vali kuue maratoni seast oma lemmikud või need, mida varem proovinud pole ning tule osalema. Alati ei pea ka pikale distantsile minema, valida võib poolpika maratoni või hoopis Alutaguse põneva ÖÖmaratoni 10 km raja. Usun, et Tartu maratoni vabatehnikas peetav 31 km rada võiks esimest korda meelitada ka neid, kes sellest varem vaid unistanud on.”
Kui tahad pikemaid eesmärke seada, siis võid soetada Estoloppeti passi ning koguda sinna iga läbitud maratoni kohta ühe templi. Passiomanikud, kes on läbinud Estoloppeti sarja maratonid 12 korda, kusjuures iga sarja kuuluvat maratoni kaks korda, saavad ESTOLOPPET MEISTRI nimetuse ning sellega kaasneva nimelise medali ja tunnistuse.
“Estoloppeti meistrite väärikas seltskonnas liikumisele kuluv aeg ei loe, oluline on kohalolek, raja läbimine naudingu ja naeratusega näol.”
Estoloppeti maratonidele saab registreerida iseteendindusportaalis.
Suusaõppe videod leiad terviseradade videoõppe lehelt.
Värskeima rajainfo leiad terviseradade veebikaardilt.
...