Ümber Viljandi järve jooksu korraldajad piiravad osalejate hulka

Suurjooksu korraldustoimkond töötab võistlust ettevalmistades teadmises, et kehtivad reeglid lubavad vabas õhus läbi viia kuni 1000 osalejaga üritusi. Seega on juuni hakul paika pandud plaani järgi kavas anda 1. augustil jooksule kolm starti, et osalejaid hajutada.

«Praeguse kava järgi võiksid esimesed jooksjad startida kell 11 ning järgmised stardid oleks lõuna ajal ja pärastlõunal,» pakkus ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. «Ma rõhutan, et see kõik on plaan, mis arvestab praegu kehtivaid reegleid. Kui riik peaks kitsendusi leevendama või karmistama, peame oma plaani ümber vaatama.»

Korraldustoimkond ei ole jooksu juhendit veel ümber teinud ning see loodetakse paika saada juuli alguseks. «Kindlasti järgime valitsuse reegleid ja Terviseameti soovitusi,» kinnitas Jürisson.

Jooksu korraldamine kolme erineva stardiga annab võimaluse jooksjaid hajutada. Selleks ajaks kui üks grupp stardib, on teised juba lõpetanud või lõpetamas ning osalejate teineteisega kokku puutumine on viidud võimalikult minimaalseks. «Palume ka lõpetanud sportlastel pärast finišeerimist võimalikult kiiresti võistlusalalt lahkuda ning publikut staadionile ei lubata,» selgitas Jürisson praegu paika pandud reegleid.

Jooksu ajal ei pakuta trassi peal juua ning võistluse järel ei ole staadionil toitlustamist. Autasustatakse vaid jooksu üldarvestuse parimaid mehi ja naisi, vanusegruppide parimatele tänavu karikaid ei ulatata. Iga lõpetaja saab aga meenemedali. Päev enne suurjooksu lastevõistluseid staadionil ei peeta ning ära jääb ka teatejooks.

Jooksu toimkond arvestab edasisi plaane seades pidevalt nii võimalusega, et praegu kehitvaid reegleid leevendatakse ning jooksjatele saab anda kell 12 ikkagi ühisstardi ja avada ka vähemalt ühe joogipunkti. Samas ollakse ka valmis, et 1. augustiks on reegleid karmistatud ning jooksule starti anda pole võimalik.

«Et koroonaviiruse levikule mitte hoogu anda, oleme juba teinud jooksu korralduses väga palju muutuseid ja loodame siiralt, et 91. jooks saab 1. augustil peetud,» selgitas Jürisson. Korraldajad ei välista ka võimalust, et kui reegleid leevendatakse ja korraga lubatakse starti rohkem kui 1000 inimest, siis avatakse juulis jooksule registreerimine uuesti ning 1. augustil pääseb ümber Viljandi järve jooksma ja kõndima rohkem kui 2000 osalejat.

Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti vanim traditsiooniline rahvaspordivõistlus, mida peeti esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole jooks ühelgi aastal ära jäänud. Tavapäraselt mai algul olev jooks on tänavu lükatud koroonaviiruse puhangu ja viiruse leviku takistamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu 1. augustile. Mullu registreeris jooksule ja kepikõnnile kokku 4000 osalejat.